Eile veel kui hoidsid mind
Su käte vahel soojas
Mul täna katki sees on hing
Nüüd eilne arm on möödas
Ei lange võõra embusse
Sind jälle unustama
Ei upu tema hellusse
Ta südant purustama
Panen ära peitu kõik
Mälestused kaunid
Sellest kuidas akna all
Mul serenaadi laulsid
Sellest kuidas armusime
Esimesest õhtust
Sellest kuidas hingasime
Teineteise õhku
Sellest kuidas magasime
Igal öösel kaisus
Ei taha üldse mõelda nii
Et kõik see aeg on raisus
Sellest kuidas hoidsid mind
Su käte vahel soojas
Pean ikka meelde tuletama
Eilne arm on möödas
17 notes
·
View notes
Me cackling at the utter absolutely wonderful trainwreck Super Saturday has been. Ah god tonight has been fun.
57 notes
·
View notes
Mesimagus jutt
Ta rääkis mulle mesimagusat juttu.
Ta rääkis taevas säravatest tähtedest
ja pehmetest sulgedega patjadest.
Ta rääkis varahommikul laulvatest lindudest
ja ookeanis laksuvatest lainetest.
Ta rääkis värvilistest suhkruvattidest
ja vanaema soojadest pannkookidest
Ta rääkis igavesest armastusest
ja enda suurtest tuleviku plaanidest.
Aga ta ei rääkinud mulle ühte asja.
Ta ei rääkinud sellest noast mu seljal,
mille ta sinna nii vaikselt, nii vaikselt surus.
Ei aitanud valuvaigistid, ei plaaster ega side.
Nuga oli sügaval ja veritses mu süda.
9 notes
·
View notes
Luuletav Luukere I
Silbid ketravad sõnu, luues maailmu
õilsamaid kui see siin.
Klõbisemist kuulda on vaevu,
kui read kuhjuvad, pehme kui siid.
Hingetus põues süda mulda ei kaevu,
Vitriinis see, kui portselan serviis.
Ketramine kestab veel aegu
Ja ribide vahelt läbi käib iil
Sõrmed tasa jäävad raagu...
Süda nutab, trooniks vitriin -
Ning pisaraist tähed, silbid saagu!
3 notes
·
View notes
Võrdlus
Alver, B. (1986) Korallid Emajões
3 notes
·
View notes
ei saa minust
kellegi
moodsa kunstniku kohustuslikku ilusat ja
traagilist tüdrukut
mul on elus targematki teha
sveta grigorjeva
5 notes
·
View notes
Täna on bingo õhtu,ma olen jackpot ja sa ei võida mitte kunagi🫢
8 notes
·
View notes
Kummikud ja klaaskommi
Kukeseened naaste saapas
Ehenahk metalli
Väiksed hallipaberi tuustud
Ja siis neid ma muidu ka
Mõistatus ja fakti mälu
Ristsõna minu kius
Vanglas inimene tavaline
Sinu tee on headus
Kraatsja nõks see naiselik
Sinu uni on kaemdus
Kuuvalgel lendab ei midagi
Sinu käest kinni ja siis armund
7 notes
·
View notes
2 notes
·
View notes
Me oleme siin.
Meid enam ei ole.
Järel su kest ja minu hing.
Olime korraks pea täielikult,
et kaoks siis osake meist.
Olime, tundsime, ei julgenud me võtta,
kartes, et valu vaid tunneme.
Mind vaadata sa ei julgend, nüüd julged,
kuid mind enam ei näe.
Nüüd saan näha su silmi, kuid mitte enam su hinge,
on peidus see kaugel nüüd sügaval.
Olin su ees, puudus mul turvis, mõõk sul käes, teadsid kuhu torgata.
Veritsedes ja meeleheites, sind ikka hoida tahtes,
teades, et ise hääbumas,
Tegin viimase hüppe su poole, silmis meeleheite pisarad.
Pimestatuna, hüppasin mööda, su mõõgast ma haarasin.
Nüüd, leban ma siin ja vaatan su poole, sa lebad seal eemal,
ka sinul nüüd haav on südames.
On mõõgad me mõlema käes.
Ahastuses, veritsedes rooman su poole, et jõuda veel sinuni,
et vaadata korra sul silma, enne kui tühjus sealt paistab vaid.
Annaks ma kõik, et säde ei kustuks, et jääks särama leek su silmades.
0 notes
Ei pea varjuma päikeselaikude eest
Tumeduse kõhedasse rüppe
Kõiksus me ümber niigi
On igavese pimeduse kütkes
Kuidas kutsuda elu, mis pole elamist väärt
Paistab nii kauge haljendav aas
Keegi ei kuule enam mu häält
Ses lõputus ängis nii rusuvas
Niimoodi saamegi vabaks
Kui hääl enam ei kaja
Kui surm saab elu osaks
On elatud üle aja
9 notes
·
View notes
kumas
istus mu ette
Sireen helesinises,
kapuutsi lükkas peast...
miski kohe mu
hingekses tinises,
ootus imelisest. heast...
Buss võttis kohalt
ja tõusvasse päiksesse
kiirust kogudes ära hajus...
vilkusid mööda
hommikuvärvi maad
ja suu mul siis lahti vajus...
Sest kuldkiirgus läbi
ta kõrvalestade kumas
- ei mingit häbi, vaid puhas
'0h-jumal...0h-jumal...' -
ja kuklas täiuslik krunn...
ja kuldse valguse vihud
pärjasid veel ka juukseid.
higiseks tõmbusid pihud,
tuli alla suruda nuukseid.
1 note
·
View note
Märkamatult
Võib-olla selles elus me rohkem ei kohtu
ja sinust lahti laskmises varsti enam ei kõhkle.
Praegu aga süda tahab sind, kui peavalu rohtu.
Kuid nii nagu kaob valu, märkamatult, nii varsti sinustki ei mõtle.
5 notes
·
View notes
Hetkeks soovisin, et mu ribid oleks paljastatud. Võib olla siis te näeks, et ma ei valeta kuigi ma luuletan.
4 notes
·
View notes
- Lilia63
0 notes